vaatasin hullunult,
aknasse ma.
Ootasin näha,
su nägu halli,
kuid nirisemas nägin,
vihmaveest valli.
Tundus see tore,
nii rõõmus ja hea,
aga õuduseks muutus,
see õige pea.
Miks tegid mul seda,
et ootama pidin.
Kurbust nüüd tundis,
see pöörane vidin.
Vidinaks kutsun,
nüüd ma end.
Sest mängida oskad,
mu kallis "vend".
Südame murdsid,
et saada rahu.
Kuid pisarad igavesti,
teevad mul valu.
xoxo Pisike ;*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar